Imre Kose sitt

Kuna olen regulaarse joomise ja ebaregulaarse söömisega omal mao ja sooled ära rikkunud, siis viimased päevad on tulnud ainult paska, mida tinglikult võiks nimetada Imre Kose sitaks. Põhimõtteliselt on see sitt nagu kalli restorani toit - teda on vähe, ta ei haise korralikult ja temast pole mingit mõnu. Kuid samas on väljanägemine väga kunstipärane.

Eile hommikul tuli potti jaanalinnu-pastrami foie gras’-vahu ja trühvlisalatiga, lõuna ajal suitsutatud tursa tranche, kammkarbiraviooli ja kõrvitsa-estragoni consommega ning õhtul väike creme brülee.

Valge sitt

OLULISELT TÄIENDATUD kell 21:33

Olukord on teoreetiliselt kontrolli all. Kaks päeva järjest joodud - nigu vanas Baskini anekdoodis: sitta ei ole ja sitta ei tule. Aga selle eest suvetses mösjöö Taevataat valget sitta välja ajada. Ja kohe isuga ja rämedalt. Nonii nahhui, elu on seiklus, homme hakkame lumetöid tegema. P*tsi, blääd.

Aga 3a-ne poiss sittus nigu nugis; kisas midagi sitamajas. läksin vaat'mta: säält teatati: "Issi ära tule siia. Mul tuleb veel". Kui lapsed ei situks, ega ma siis lapsi ei teeks kah.

Hõkk! Elagu! Rahvaliidule ja muule taolisele libapasale vesi peale!

PS Homme kavatsen kaine ja sittuv olla.

PPS Rahvaliidu valimisreklaam persepühkimiseks ei kõlba; too sitt on liiga libe.

Täiendus: sitt tuli ära iks. Tavaline 2päevase joomingu pask. Sitt pask ühesõnaga.

Töö on sitt on töö

Mulle meeldib töö juures sital käia: ei pea ise paberi, elektri ja vee eest maksma ning palk jookseb. Muud ei tahtnudki täna öelda.

Niipalju võib-olla veel, et tänane sitt oli täiesti normaalne: haises nagu Rahvaliidu valimisprogramm ja kaks korda pidi vett peale tõmbama.